HT praktika 10.nädal (4.12-11.12)

Sellel nädalal sai valmis küsimustik e- õppe analüüsimiseks:

KÜSIMUSTIK

Ees- ja perekonnanimi  _________

Teie amet ___________

Teie õppeaine/eriala, mida õpetate       __________

Kas Te kasutate aine- või erialatundide ettevalmistamisel arvutit?         (Jah/ei)

Kas Te kasutate aine- või erialatundide läbiviimiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendeid   (jah/ei)

Kui vastasite jah, siis milliseid vahendeid Te kasutate?  _____

Kas teate oma IT spetsialisti,  et saada Temalt abi ?        (jah/ei)

Kas tööl on Teil oma isiklik tööarvuti või üldkasutatav arvuti?     (isiklik /üldkasutatav)

Kui vastasite ei kuidas ja kui tihti saate arvutile ligi ? _________

Kas Teie kasutate printerit ja/või skännerit ? (jah/ei)

Kas on nendega olnud probleeme ? (jah/ei)

Kui vastasite jah kuidas lahendasite probleemi ? _____________

Milliseid õpiprogramme või muid programme Te kasutate?       _________

Kas Teil on esinenud probleeme IKT kasutamisel aine- või erialatundides?         (jah/ei)

Kui Te vastasite jah, siis palun kirjeldage lühidalt.            ___________

Kas vajate abi või tuge IKT vahendite kasutamisel õppetöös?   (jah/ei)

Kui vastasite jah, siis millist abi Te vajaksite?      __________

Kas Te olete õppijana osalenud mõnel veebipõhisel kursusel   (jah/ei)

Kui Te vastasite jah, siis nimetage, millisel kursusel Te osalesite ja millist e-õppe keskkonda kasutasite? ___________

Kas Te olete oma aines/kursuses veebipõhist õpet (e-õpet) kasutanud?            (jah/ei)

Kui vastasite jah, siis nimetage, millist e-õppe keskkonda Te kasutasite.             ____________

Kui Te vastasite ei, siis kas Te sooviksite oma aines/kursusel e-õpet kasutada?                (jah/ei/ei tea veel)

Kas saate nimetada 3 põhjust miks on e-õppe on hea ? 1_______2_______3___________

Kas saate nimetada 3 põhjust miks on e-õppe on halb ? 1_______2_______3___________

Kui Teie kasutate oma aines e-õppet mis oli selle tegemisel kõige suurem probleem ? ___________

Millist koolitust Te soovite/vajate IKT või e-õppe rakendamiseks?         _____________

• ·         Arvutikasutamise algkursus
• ·         tekstitöötlus
• ·         tabelarvutus
• ·         esitlustarkvara kasutamine
• ·         pilditöötlus
• ·         arvutigraafika
• ·         e-õppe olemus ja kasutamise võimalused õppeprotsessis
• ·         e-õppes kasutatavad meetodid
• ·         e-õppe materjalide koostamine
• ·         e-kursuse loomine
• ·         e-õppe keskkondade kasutamine
• ·         e-testide koostamine
• ·         muu

Kui valisite muud, siis lisage siia oma soovid, millist IKT või e-õppe alast koolitust Te veel vajate?           

Teie ettepanekud koolis e-õppe rakendamiseks             ________________

Küsimustiku vastuste analüüs võtab veel  tükk aega ning saab valmis lähiajal.

HT praktika 9. nädal(28.11-04.12)

Selle nädala jooksul ma mõtlesin sellest, et kuidas luua lühikese küsimustiku ja kuidas viia see läbi Tallinna polütehnikumis. Selleks ma koostasin küsimustiku paberil, selleks uurisin internetist mida üldse uuritakse ja kuidas teha seda õigemini.  Lisa lugemiseks võib viidata sellele dokumendile kus näidatud (see on küll vana kuid annab ülevaate mis oli ennem ja kuhu meie jõudsime)  http://portaal.e-uni.ee/e-voti/alamprojektid/uuringud/Uuring1d_170907.doc

Nüüd aga teema juurde. Mõtlesin mida soovin uurida oma töökohas (Tallinna Polütehnikumis). Püstitasin eesmärke.

Küsitlemise eesmärgiks on :

·         analüüsida e-õppe hetkeseisu: õpetajate valmidust ning teadlikust

·         töötada välja metoodika e-õppe integreerimiseks Tallinna Polütehnikumis

Metedoloogia

Küsimustiku plaanin läbi viia vabatarkvaraga FreeOnlineSurveys (vt. www.freeonlinesurveys.com), mis ei vaja eraldi installeerimist ning eritarkvara kasutamist.  Kutse küsitluses osalemiseks plaanin saata e-posti teel kõigile Tallinna Polütehnikumi õpetajatele kes omab e-maili tptlive.ee. FreeOnlineSurveys tarkvara saadab igale küsitluses osalejale personaalse kutse, milles sisaldub unikaalne veebilink, mis see võimaldab jälgida küsitluse vastuste laekumist ning saata automaatseid meeldetuletusi üksnes mittevastanud respondentidele.

Küsimustik koosneb järgmistest teemablokkidest:

1.       tugistruktuur

2.       ligipääs IKT vahenditele ja internetile;

3.       ligipääs tarkvarale ja IT teenustele

4.       õppeinfosüsteemide ja õpihaldussüsteemide kasutamine

5.       koolitusvõimalused

Lisaks intervjueerin koolijuhti ning palun vastata mõnedele küsimustele kooli e-õppe tulevikku puudutavate arenguplaanide kohta.

Sain küsimustiku valmis loodan et sain katta kogu teema mis puudutab püstitatud eesmärke. Vähemalt saan ülevaate e-õppe kohta ning selle alusel saan midagi ette võta ehk koostan ettepaneku/plaani edasise e-õppe arenguks Tallinna Polütehnikumis.

Hetkel aga uurin lisaks muu tarkvara mis on mõeldud küsimustike koostamiseks ja nende võimalusi. Huvitab tarkvara mis oskab luua aruandeid selleks et mina saaksin analüüsida andmeid.

HT Praktika 8. nädal (21.11-27.11)

Kaheksandaks nädalaks on valmis saanud e-kursus koos videoga ning lühikese testküsimustikuga. Materjalid on kogutud palju. Nende hulgas on nii dokumendid, presentatsioonid kuid ka isiklikult lindistatud video.  Avallikastamist teen selle nädala jooksul kuna pean leidma kuidas moodle-is saab seda teha.

Eraldi videofaili võib vaadata siin http://www.youtube.com/watch?v=tfqFXDeuK7g

Hetkel asusin põhajlikumalt uurima SCROM võimalusi ning peamiselt moodle-iga seotud moodulit. Järgmiseks nädalaks plaanin täita oma kaks järgmist eesmärki mis oli praktika alguses püstitatud ehk täpsemalt

-          Leida võimaluse informeerida õppejõudu e-kursuste loomise võimalustest, olemasolevatest infosüsteemidest (mis lihtsustavad õpetamist)

-          Leida võimaluse kuidas saab õppejõudu effektiivselt nõustada ning motiveerida koostada rohkem kursuseid

Esimese punkti jaoks ma teen lühikese õpetuse eesti keeles kuidas kasutada Camtasia studiot ning lisaks kirjutan õppelehte mille jägan õpetajate vahel. Teise eesmärgi täitmiseks viin läbi lühikoolituse kus näitan millised on e-õppe võimalused kuidas kasutada spetsialiseeritud tarkvara e-kursuste loomiseks. 

Nädala jooksul tehtud palju tööd ning e-kursus on lõpetatud. Edasi tegelen järgmiste eesmärkide täitmisega.

HT Praktika 7.nädal (14.11-20.11)

Selle nädala jooksul tegin järgmist: lõpetasin lindistama videot om e-kursuse jaoks kasutades programmi Camtasia, lisaks uurisin Moodle keskkonda kasutades selleks ettenähtud dokumentatsiooni.

Pean ütlema, et arvasin et vide lindistamisega läheb kiiremini, kuid tekkisid mõned probleemid. Nimelt video pildi ja helifailide kokkusobivus ehk sünkroniseerimine. Kuna lindistasin videot ja heli eraldi tekkis vajadus need osad kokku viia ja siin algas et heli või video failide töötlemine on keerulisem kui arvasin.  Ehk siis esialgu proovisin kasutada Camtasia võimalusi meediafailide lahtilõikamiseks ja  selgus et lihtsam ikkagi lindistada videot pärast kui helifailid mängisid taustal. Sellisel stsenaariumil oli lihtne korrata ekraanil seda mis rääkis nn diktor ja lõpuks osa videost sai lindistatud. Ees on veel mõned helifailide videoga kokkusobivused kuid nüüd sain aru kuidas lihtsamini töötada Camtasia-ga.

Järgmine probleem tekkis selle Moodle e-õppekeskkonnaga, samuti arvasin, et sellega  läheb kiiresti.  Alguses arvasin, et süsteemiga läheb vähem aega kuid ikkagi see nõuab harjutamist. Kuna minul oli kaks eesmärki luua e-kursuse ning uurida kuidas käituda Moodle keskkonnaga (täpsemalt export ja import SCORM formaadis kursused). Otisisin siis kasutusjuhendit ning venekeelse dokumentatsiooni leidsin siin http://docs.moodle.org/archive/ru.   Aru saamtuks jäi see, et kuidas luua kursuse ning millised on kursuse kontrollimise võimalused ning kuidas määrata kasutajate õigused, ehk kuidas lisada need  ühte rühma ja muud.

Kuidas sujub koostöö juhendajaga?

Peamiselt ma töötan iseseisvalt, otsin ja töötlen materjale ise.  Juhendaja poole pöördun ainult siis kui tõesti olen hädas, näiteks küsimustes mis puudutab Tallinna Polütehnikumi infrastruktuuri uurimist või muud mis on polütehnikumiga seotud millega ma ei ole eriti kursis.  Minu juhendaja hoiab käsi pulsil ning lubas kontrollida iga nädal seda mida ma kirjutan. Andres lubas kommenteerida minu praktika blogi kui tal on vaba aega. Samuti lubas praktika lõpppäevaks kirjutada pikemat retsensiooni minu tööst. 

Selle nädala jooksul õppisin palju uut ja võib öelda et iga nädalaga saan targemaks. See näitab seda mis suunas liikuda ja et on veel ruumi õppimiseks. Tulevikus kasutan oma teadmisi ja võib olla korjan mingi materjal kokku Moodle kasutamisest ja Camtasia videote lindistamisest ja kasutamisest.  Antud materjal plaanis jagada kõigepealt meie Tallinna Polütehnikumis.

HT praktika kuues nädal (7.11-14.11)

Kuuenda nädala jooksul uurisin millise programmiga saan lindistada ekraanivideot oma e-kursuse jaoks. Kuna plaanisin luua näidis e-kursust siis algusest peale planeerisin lisada ka videot. Kursuse  üheks teemaks on „otsingumootorid ja nende efektiivne kasutamine“. Seega tahan näidata kuidas õigesti kasutada otsingumootoreid ja nii nimetatud boole-i loogikat. Samuti kuue nädala jooksul valmistasin slaidid antud teema kohta ning plaanisin need ka videole salvestada.

Olen teinud suure töö ning korjasin materjalid internetist Camtasia programmi kohta. Antud programmi valisin just selle pärast , et lugedes foorumeid soovitati just Camtasia studiot. Uurisin lähemalt mis see programm endast kujutab. Vaatasin videoõppetunde Camtasia kasutamise kohta ja selgus, et tõesti isegi minu jaoks antud tarkvara on lihtne ja intuitiivne. Nii et kinnitasin oma valikut tarkvara osas video ja heli lindistamiseks.

Lõppkokkuvõttes järgmise nädala jooksul saab valmis minu e-kursuse video materjal mida kindlasti lisan oma kursusele. See oli küll väga raske nädala kuna uute programmide õppimne ühelt poolt on huvitav kuid teiselt poolt aeganõudev.  

Antud video lisan siia järgmise nädala jooksul, et saaksite vaadata ning anda oma kommentaare.

Eneseanalüüs

Õppisin kasutama uut tarkvara mis on mõeldud video salvestamiseks nii weebikaameraga ja mikrofoniga, kuid ka töödelda juba lindistatud digitaalvideod, heli, pilte ja muu multimeedafaile.

Õpitud on minu jaoks oluline kuna sain esiteks lindistada video kuid  ka edaspidi hakkan seda tarkvara kasutama kuna see on mugav viis õppetundide salvestamisel. Antud tarkvara küll tasuline  ja hind ka kõrge kuid see on seda väärt!

HT praktika viies nädal (31.10-6.11)

Olen sel praktikanädalal tegelenud Tallinna Polütehnikumi IKT taristu koostamisega. Välja tuli see niisugune.

Polütehnikum on suur kutseõppeasutus. Tallinna Polütehnikumis on 1057 õppurit, neist kaugõppes 292, ning 119 töötajat, neist õpetajaid 82.

Polütehnikumis on kaasaegne IKT infrastruktuur:

‐koolis arvuteid kokku 266 (peale kooli renoveerimist(mai.2011) igale õpetajale on plaanitud tarnida isiklik arvuti, sellest õppeaastast saavad õpetajad neid kätte)

‐8 arvutiklassi, keskmiselt 19 arvutit klassis;

-10 arvutitega varustatud laboratooriumit

-12 terminaliga raamatukogu

-78 arvutitöökohta (õpetajad ning administratiivtöötajat),

-sh 36 mobiilset tööjaama

-3 välisühendust

-11 serverit

‐multimeedia projektoreid on 23, neist statsionaarseid 13.

-Wi‐fi leviala on paljudes kooli ruumides.

-Õpetajad saavad kasutada„e‐õppe arvutiklassi“ oma ainete läbiviimiseks.

IT infrastruktuur ei ole veel lõpuni arendatud peale kooli renoveerimist. Praegu toimub  aktiivne IT- ,tehnika- ja meedia osakonnade arenemine Tallinna Polütehnikumis.

TPTs on võetud kasutusele Kutseõppeasutuse infosüsteemi http://www.siseveeb.ee/.Kooli sisemine kommunikatsioon toimub Live@Edurakenduse alusel. Kooli kõikidel õpetajatel ja õpilastel võimalik kasutada Microsoft Live`iteenuseid: e‐post, veebipõhine Microsoft Office, Windows LiveMessenger, 25 GB ruumi failide hoidmiseks jpm. Keskkond Moodle pole polütehnikumi oma vaid kõigile kasutatav ja EITSA oma.

IT eesmärgiks 2010-2013 on korrastada, kaasajastada ning dokumenteerida  Polütehnikumi IT infrastruktuur. Koolis on suhteliselt kaasaegne olemasolev riistvaraline infrastruktuur, jäänuk-infosüsteemide vähesus, IT juhtkonna arusaam muudatuste ja vajalikkusest ja toetus neile.

IT taristu nõrkused on järgmised. Puudub täielik ülevaade kasutuses olevatest infovaradest. Puudub põhjalik ülevaade olemasolevast IT infrastruktuurist ja kasutusel olevatest IT teenustest. Olemasolevad IT teenused on lihtsalt halvatavad. IT-ja tehnikaosakonna juhi ametikoht on täidetud alates 09.2011. Nad töötavad ainult kaks kuud. Enne töötas haridustehnoloog vähem 1.0 kohaga. Vaatame tulevikus millised tulemused tulevad. Loodan et need nõrkused on likvideeritud.

Praktika neljas nädal (24.10-30.10)

Sellel nädala jooksul uurisin e-õppekeskkonda MOODLE (kuidas lisada materjale, faile, videot) ning proovisin aru saada mis erinevus on IVA ja MOODLE vahel ning mis on positiivset ja negatiivsed nende keskkondadel. Jätkasin oma e-kursuste kirjutamist ja materjalide korjamist. Järgmise nädala jooksul katsun teha ka video, mis on minu kursuse üks osa.

Lisaks uurisin standardit SCORM mis on vaja kursuste viimist ühest e-õppekeskkonnast teisse. Selleks otsisin materjale ning leidsin päris põhjaliku bakalaureusetöö autorilt Vahur Rebas. Antud bakalaureusetööd leidsin internetist ning lugedes selle läbi selgus, et kirjeldatud materjal on põhjalik, loogiline ja lihtne arusaamiseks. Võtan antud bakalaureusetöö aluseks oma edasise praktiliste teadmiste kinnitamiseks. 

Kolmandaks lugesin ja analüüsisin materjalid e-kursuse kvaliteedinõuetest. Kuna plaanis teha näidiskursust mis oleks meie TPT-s näidis e-kursuseks tahaks et kõik vajalikud osad ja reeglid oleksid täidetud. Kvaliteedinõuetest leidsin infot e-ülikooli ametlikul veebilehel ehk siin http://www.e-uni.ee/index.php?main=108.

Edasi pakun oma leitud ja analüüsistud lühikokkuvõtet. Antud kokkuvõtet pakun kontsentreeritult ja toon need siia ehk kui kellelgi on huvi selle vastu.

IVA ja MOODLE võrdlus

IVA	MOODLE
Virtuaalne klassiruum, suletud õpikeskkond	Avatud lähtekoodiga e-õppesüsteem, võimalik teha suletud õpikeskkonda aga  võimalik kasutada ka avatud õpikeskkonnana.
Vajab kasutamisel harjumist ja õppimist	Võrreldes IVA-ga paindlikum ja suuremate võimalustega
Võimaldab info lisamist, failide lisamist, suhtlemist, ainete või kursuste siseselt on võimalik kasutada foorumeid, tagasisidet, on ka sisemeil. Jututoa võimalus puudub.	Võimaldab info lisamist, failide lisamist, suhtlemist, ainete või kursuste siseselt on võimalik kasutada foorumeid, tagasisidet, on ka sisemeil, jututoa võimalus.
Hindamisvahendid puuduvad	Hindamisvahendid on olemas saab lahendada teste jne
Kasutamislihtsuselt ja loogilisuselt just ei hiilga, kuid on võimalik selgeks saada	Kasutamislihtsuselt on IVA-ga lihtsam, lineaarne ülesehitus
Kursuse loomise seisukohal on natuke keeruline	Kursuse loomine on lihtsam kui IVA-s, intuitiivne ja loogiline ning seda saab teha järk-järgult
E-õppekeskkonna kasutajana (õppuri) kasutamise seisukohalt on ebaloogiline	E-õppekeskkonna kasutajana (õppuri) seisukohalt on loogiline lihtne ja võimalusterohke
Atraktiivsuse poolest samuti ei hiilga, ehk disaini muuta ei saa ei õpetaja ega õpilane	MOODLE pakub vähemalt 18 erinevat disainivõimalust, lisaks saab ka ise oma disaini koostada
Eesti, Inglise ja venekeelne tõlge	Keelte valik on suur

SCORM

SCORMi ajalugu ja idee

SCORM on standard, millega tegeleb Advanced Distributed Learning (ADL) Initiative. ADL moodustati USA Kaitseministeeriumi poolt aastal 1997 eesmärgiga moderniseerida USA armee koolitust.

Esimene versioon SCORM spetsifikatsioonist SCORM 1.0 sai valmis aastal 2000. Esimese spetsifikatsiooni näol oli tegemist SCORM spetsifikatsiooni tutvustusega ja seetõttu ei hakanud seda versiooni keegi kasutama.

Teine versioon, SCORM 1.1, valmis aastaks 2001. See oli esimene SCORM spetsifikatsioon, mille põhjal võis juba hakata rakendusi tegema. Peale mõningaste puuduste kõrvaldamist ja spetsifikatsiooni täiustamist lasti välja SCORM-i järgmine versioon. 2001 aastal valmis ka järgmine versioon - SCORM 1.2. 2004 aasta jaanuaris väljastati SCORM 2004, millele vahel viidatakse ka kui SCORM 1.3. Sellele järgnes sama aasta juulis teine väljalase.

Oktoobris 2006 väljastati SCORM 2004 kolmas trükk, mis on hetkel ka viimane. [2] SCORMi põhiliseks ideeks on õppematerjalide taaskasutamine ja interoperaablus, mis tähendab, et üks kord valmis tehtud materjali peab olema võimalik kasutada kõigis süsteemides, mis toetavad SCORM spetsifikatsioonile vastavaid õppematerjale. Need on ka pikka aega kasutatavad ning õpisüsteemi vahetumine või uue versiooni tulek ei põhjusta seda, et kõiki õppematerjale tuleb muutma hakata või mis veel hullem – nad tuleb uuesti teha.

SCORM paketi ülesehitus ja toimimine

SCORM pakett on üks zip-fail, mis sisaldab kõiki vajalikke faile, et mingi süsteem saaks paketti esitada.

Üks sisupakk peab kindlasti sisaldama imsmanifest.xml faili ja kõiki ressursse, mida

sisupakk/ta kasutab – pildid, audio- ja video failid jms. Ressurssi, mis suhtleb süsteemiga, nimetatakse SCO-ks (Shareable Content Object).

Kasutatud materjalid:

·         http://portaal.e-uni.ee/moodle/moodlettutv

·         http://www.e-uni.ee/juhendid/?p=161

·         http://www.htk.tlu.ee/iva/help/et/

·         Vahur Rebas, SCORM-sisupakettide esitlusvahend e-õppekeskkonnas IVA, Bakalaureusetöö