Praktika neljas nädal (24.10-30.10)

Sellel nädala jooksul uurisin e-õppekeskkonda MOODLE (kuidas lisada materjale, faile, videot) ning proovisin aru saada mis erinevus on IVA ja MOODLE vahel ning mis on positiivset ja negatiivsed nende keskkondadel. Jätkasin oma e-kursuste kirjutamist ja materjalide korjamist. Järgmise nädala jooksul katsun teha ka video, mis on minu kursuse üks osa.

Lisaks uurisin standardit SCORM mis on vaja kursuste viimist ühest e-õppekeskkonnast teisse. Selleks otsisin materjale ning leidsin päris põhjaliku bakalaureusetöö autorilt Vahur Rebas. Antud bakalaureusetööd leidsin internetist ning lugedes selle läbi selgus, et kirjeldatud materjal on põhjalik, loogiline ja lihtne arusaamiseks. Võtan antud bakalaureusetöö aluseks oma edasise praktiliste teadmiste kinnitamiseks. 

Kolmandaks lugesin ja analüüsisin materjalid e-kursuse kvaliteedinõuetest. Kuna plaanis teha näidiskursust mis oleks meie TPT-s näidis e-kursuseks tahaks et kõik vajalikud osad ja reeglid oleksid täidetud. Kvaliteedinõuetest leidsin infot e-ülikooli ametlikul veebilehel ehk siin http://www.e-uni.ee/index.php?main=108.

Edasi pakun oma leitud ja analüüsistud lühikokkuvõtet. Antud kokkuvõtet pakun kontsentreeritult ja toon need siia ehk kui kellelgi on huvi selle vastu.

IVA ja MOODLE võrdlus

IVA	MOODLE
Virtuaalne klassiruum, suletud õpikeskkond	Avatud lähtekoodiga e-õppesüsteem, võimalik teha suletud õpikeskkonda aga  võimalik kasutada ka avatud õpikeskkonnana.
Vajab kasutamisel harjumist ja õppimist	Võrreldes IVA-ga paindlikum ja suuremate võimalustega
Võimaldab info lisamist, failide lisamist, suhtlemist, ainete või kursuste siseselt on võimalik kasutada foorumeid, tagasisidet, on ka sisemeil. Jututoa võimalus puudub.	Võimaldab info lisamist, failide lisamist, suhtlemist, ainete või kursuste siseselt on võimalik kasutada foorumeid, tagasisidet, on ka sisemeil, jututoa võimalus.
Hindamisvahendid puuduvad	Hindamisvahendid on olemas saab lahendada teste jne
Kasutamislihtsuselt ja loogilisuselt just ei hiilga, kuid on võimalik selgeks saada	Kasutamislihtsuselt on IVA-ga lihtsam, lineaarne ülesehitus
Kursuse loomise seisukohal on natuke keeruline	Kursuse loomine on lihtsam kui IVA-s, intuitiivne ja loogiline ning seda saab teha järk-järgult
E-õppekeskkonna kasutajana (õppuri) kasutamise seisukohalt on ebaloogiline	E-õppekeskkonna kasutajana (õppuri) seisukohalt on loogiline lihtne ja võimalusterohke
Atraktiivsuse poolest samuti ei hiilga, ehk disaini muuta ei saa ei õpetaja ega õpilane	MOODLE pakub vähemalt 18 erinevat disainivõimalust, lisaks saab ka ise oma disaini koostada
Eesti, Inglise ja venekeelne tõlge	Keelte valik on suur

SCORM

SCORMi ajalugu ja idee

SCORM on standard, millega tegeleb Advanced Distributed Learning (ADL) Initiative. ADL moodustati USA Kaitseministeeriumi poolt aastal 1997 eesmärgiga moderniseerida USA armee koolitust.

Esimene versioon SCORM spetsifikatsioonist SCORM 1.0 sai valmis aastal 2000. Esimese spetsifikatsiooni näol oli tegemist SCORM spetsifikatsiooni tutvustusega ja seetõttu ei hakanud seda versiooni keegi kasutama.

Teine versioon, SCORM 1.1, valmis aastaks 2001. See oli esimene SCORM spetsifikatsioon, mille põhjal võis juba hakata rakendusi tegema. Peale mõningaste puuduste kõrvaldamist ja spetsifikatsiooni täiustamist lasti välja SCORM-i järgmine versioon. 2001 aastal valmis ka järgmine versioon - SCORM 1.2. 2004 aasta jaanuaris väljastati SCORM 2004, millele vahel viidatakse ka kui SCORM 1.3. Sellele järgnes sama aasta juulis teine väljalase.

Oktoobris 2006 väljastati SCORM 2004 kolmas trükk, mis on hetkel ka viimane. [2] SCORMi põhiliseks ideeks on õppematerjalide taaskasutamine ja interoperaablus, mis tähendab, et üks kord valmis tehtud materjali peab olema võimalik kasutada kõigis süsteemides, mis toetavad SCORM spetsifikatsioonile vastavaid õppematerjale. Need on ka pikka aega kasutatavad ning õpisüsteemi vahetumine või uue versiooni tulek ei põhjusta seda, et kõiki õppematerjale tuleb muutma hakata või mis veel hullem – nad tuleb uuesti teha.

SCORM paketi ülesehitus ja toimimine

SCORM pakett on üks zip-fail, mis sisaldab kõiki vajalikke faile, et mingi süsteem saaks paketti esitada.

Üks sisupakk peab kindlasti sisaldama imsmanifest.xml faili ja kõiki ressursse, mida

sisupakk/ta kasutab – pildid, audio- ja video failid jms. Ressurssi, mis suhtleb süsteemiga, nimetatakse SCO-ks (Shareable Content Object).

Kasutatud materjalid:

·         http://portaal.e-uni.ee/moodle/moodlettutv

·         http://www.e-uni.ee/juhendid/?p=161

·         http://www.htk.tlu.ee/iva/help/et/

·         Vahur Rebas, SCORM-sisupakettide esitlusvahend e-õppekeskkonnas IVA, Bakalaureusetöö