HT Praktika 7.nädal (14.11-20.11)

Selle nädala jooksul tegin järgmist: lõpetasin lindistama videot om e-kursuse jaoks kasutades programmi Camtasia, lisaks uurisin Moodle keskkonda kasutades selleks ettenähtud dokumentatsiooni.

Pean ütlema, et arvasin et vide lindistamisega läheb kiiremini, kuid tekkisid mõned probleemid. Nimelt video pildi ja helifailide kokkusobivus ehk sünkroniseerimine. Kuna lindistasin videot ja heli eraldi tekkis vajadus need osad kokku viia ja siin algas et heli või video failide töötlemine on keerulisem kui arvasin.  Ehk siis esialgu proovisin kasutada Camtasia võimalusi meediafailide lahtilõikamiseks ja  selgus et lihtsam ikkagi lindistada videot pärast kui helifailid mängisid taustal. Sellisel stsenaariumil oli lihtne korrata ekraanil seda mis rääkis nn diktor ja lõpuks osa videost sai lindistatud. Ees on veel mõned helifailide videoga kokkusobivused kuid nüüd sain aru kuidas lihtsamini töötada Camtasia-ga.

Järgmine probleem tekkis selle Moodle e-õppekeskkonnaga, samuti arvasin, et sellega  läheb kiiresti.  Alguses arvasin, et süsteemiga läheb vähem aega kuid ikkagi see nõuab harjutamist. Kuna minul oli kaks eesmärki luua e-kursuse ning uurida kuidas käituda Moodle keskkonnaga (täpsemalt export ja import SCORM formaadis kursused). Otisisin siis kasutusjuhendit ning venekeelse dokumentatsiooni leidsin siin http://docs.moodle.org/archive/ru.   Aru saamtuks jäi see, et kuidas luua kursuse ning millised on kursuse kontrollimise võimalused ning kuidas määrata kasutajate õigused, ehk kuidas lisada need  ühte rühma ja muud.

Kuidas sujub koostöö juhendajaga?

Peamiselt ma töötan iseseisvalt, otsin ja töötlen materjale ise.  Juhendaja poole pöördun ainult siis kui tõesti olen hädas, näiteks küsimustes mis puudutab Tallinna Polütehnikumi infrastruktuuri uurimist või muud mis on polütehnikumiga seotud millega ma ei ole eriti kursis.  Minu juhendaja hoiab käsi pulsil ning lubas kontrollida iga nädal seda mida ma kirjutan. Andres lubas kommenteerida minu praktika blogi kui tal on vaba aega. Samuti lubas praktika lõpppäevaks kirjutada pikemat retsensiooni minu tööst. 

Selle nädala jooksul õppisin palju uut ja võib öelda et iga nädalaga saan targemaks. See näitab seda mis suunas liikuda ja et on veel ruumi õppimiseks. Tulevikus kasutan oma teadmisi ja võib olla korjan mingi materjal kokku Moodle kasutamisest ja Camtasia videote lindistamisest ja kasutamisest.  Antud materjal plaanis jagada kõigepealt meie Tallinna Polütehnikumis.

HT praktika kuues nädal (7.11-14.11)

Kuuenda nädala jooksul uurisin millise programmiga saan lindistada ekraanivideot oma e-kursuse jaoks. Kuna plaanisin luua näidis e-kursust siis algusest peale planeerisin lisada ka videot. Kursuse  üheks teemaks on „otsingumootorid ja nende efektiivne kasutamine“. Seega tahan näidata kuidas õigesti kasutada otsingumootoreid ja nii nimetatud boole-i loogikat. Samuti kuue nädala jooksul valmistasin slaidid antud teema kohta ning plaanisin need ka videole salvestada.

Olen teinud suure töö ning korjasin materjalid internetist Camtasia programmi kohta. Antud programmi valisin just selle pärast , et lugedes foorumeid soovitati just Camtasia studiot. Uurisin lähemalt mis see programm endast kujutab. Vaatasin videoõppetunde Camtasia kasutamise kohta ja selgus, et tõesti isegi minu jaoks antud tarkvara on lihtne ja intuitiivne. Nii et kinnitasin oma valikut tarkvara osas video ja heli lindistamiseks.

Lõppkokkuvõttes järgmise nädala jooksul saab valmis minu e-kursuse video materjal mida kindlasti lisan oma kursusele. See oli küll väga raske nädala kuna uute programmide õppimne ühelt poolt on huvitav kuid teiselt poolt aeganõudev.  

Antud video lisan siia järgmise nädala jooksul, et saaksite vaadata ning anda oma kommentaare.

Eneseanalüüs

Õppisin kasutama uut tarkvara mis on mõeldud video salvestamiseks nii weebikaameraga ja mikrofoniga, kuid ka töödelda juba lindistatud digitaalvideod, heli, pilte ja muu multimeedafaile.

Õpitud on minu jaoks oluline kuna sain esiteks lindistada video kuid  ka edaspidi hakkan seda tarkvara kasutama kuna see on mugav viis õppetundide salvestamisel. Antud tarkvara küll tasuline  ja hind ka kõrge kuid see on seda väärt!

HT praktika viies nädal (31.10-6.11)

Olen sel praktikanädalal tegelenud Tallinna Polütehnikumi IKT taristu koostamisega. Välja tuli see niisugune.

Polütehnikum on suur kutseõppeasutus. Tallinna Polütehnikumis on 1057 õppurit, neist kaugõppes 292, ning 119 töötajat, neist õpetajaid 82.

Polütehnikumis on kaasaegne IKT infrastruktuur:

‐koolis arvuteid kokku 266 (peale kooli renoveerimist(mai.2011) igale õpetajale on plaanitud tarnida isiklik arvuti, sellest õppeaastast saavad õpetajad neid kätte)

‐8 arvutiklassi, keskmiselt 19 arvutit klassis;

-10 arvutitega varustatud laboratooriumit

-12 terminaliga raamatukogu

-78 arvutitöökohta (õpetajad ning administratiivtöötajat),

-sh 36 mobiilset tööjaama

-3 välisühendust

-11 serverit

‐multimeedia projektoreid on 23, neist statsionaarseid 13.

-Wi‐fi leviala on paljudes kooli ruumides.

-Õpetajad saavad kasutada„e‐õppe arvutiklassi“ oma ainete läbiviimiseks.

IT infrastruktuur ei ole veel lõpuni arendatud peale kooli renoveerimist. Praegu toimub  aktiivne IT- ,tehnika- ja meedia osakonnade arenemine Tallinna Polütehnikumis.

TPTs on võetud kasutusele Kutseõppeasutuse infosüsteemi http://www.siseveeb.ee/.Kooli sisemine kommunikatsioon toimub Live@Edurakenduse alusel. Kooli kõikidel õpetajatel ja õpilastel võimalik kasutada Microsoft Live`iteenuseid: e‐post, veebipõhine Microsoft Office, Windows LiveMessenger, 25 GB ruumi failide hoidmiseks jpm. Keskkond Moodle pole polütehnikumi oma vaid kõigile kasutatav ja EITSA oma.

IT eesmärgiks 2010-2013 on korrastada, kaasajastada ning dokumenteerida  Polütehnikumi IT infrastruktuur. Koolis on suhteliselt kaasaegne olemasolev riistvaraline infrastruktuur, jäänuk-infosüsteemide vähesus, IT juhtkonna arusaam muudatuste ja vajalikkusest ja toetus neile.

IT taristu nõrkused on järgmised. Puudub täielik ülevaade kasutuses olevatest infovaradest. Puudub põhjalik ülevaade olemasolevast IT infrastruktuurist ja kasutusel olevatest IT teenustest. Olemasolevad IT teenused on lihtsalt halvatavad. IT-ja tehnikaosakonna juhi ametikoht on täidetud alates 09.2011. Nad töötavad ainult kaks kuud. Enne töötas haridustehnoloog vähem 1.0 kohaga. Vaatame tulevikus millised tulemused tulevad. Loodan et need nõrkused on likvideeritud.

Praktika neljas nädal (24.10-30.10)

Sellel nädala jooksul uurisin e-õppekeskkonda MOODLE (kuidas lisada materjale, faile, videot) ning proovisin aru saada mis erinevus on IVA ja MOODLE vahel ning mis on positiivset ja negatiivsed nende keskkondadel. Jätkasin oma e-kursuste kirjutamist ja materjalide korjamist. Järgmise nädala jooksul katsun teha ka video, mis on minu kursuse üks osa.

Lisaks uurisin standardit SCORM mis on vaja kursuste viimist ühest e-õppekeskkonnast teisse. Selleks otsisin materjale ning leidsin päris põhjaliku bakalaureusetöö autorilt Vahur Rebas. Antud bakalaureusetööd leidsin internetist ning lugedes selle läbi selgus, et kirjeldatud materjal on põhjalik, loogiline ja lihtne arusaamiseks. Võtan antud bakalaureusetöö aluseks oma edasise praktiliste teadmiste kinnitamiseks. 

Kolmandaks lugesin ja analüüsisin materjalid e-kursuse kvaliteedinõuetest. Kuna plaanis teha näidiskursust mis oleks meie TPT-s näidis e-kursuseks tahaks et kõik vajalikud osad ja reeglid oleksid täidetud. Kvaliteedinõuetest leidsin infot e-ülikooli ametlikul veebilehel ehk siin http://www.e-uni.ee/index.php?main=108.

Edasi pakun oma leitud ja analüüsistud lühikokkuvõtet. Antud kokkuvõtet pakun kontsentreeritult ja toon need siia ehk kui kellelgi on huvi selle vastu.

IVA ja MOODLE võrdlus

IVA	MOODLE
Virtuaalne klassiruum, suletud õpikeskkond	Avatud lähtekoodiga e-õppesüsteem, võimalik teha suletud õpikeskkonda aga  võimalik kasutada ka avatud õpikeskkonnana.
Vajab kasutamisel harjumist ja õppimist	Võrreldes IVA-ga paindlikum ja suuremate võimalustega
Võimaldab info lisamist, failide lisamist, suhtlemist, ainete või kursuste siseselt on võimalik kasutada foorumeid, tagasisidet, on ka sisemeil. Jututoa võimalus puudub.	Võimaldab info lisamist, failide lisamist, suhtlemist, ainete või kursuste siseselt on võimalik kasutada foorumeid, tagasisidet, on ka sisemeil, jututoa võimalus.
Hindamisvahendid puuduvad	Hindamisvahendid on olemas saab lahendada teste jne
Kasutamislihtsuselt ja loogilisuselt just ei hiilga, kuid on võimalik selgeks saada	Kasutamislihtsuselt on IVA-ga lihtsam, lineaarne ülesehitus
Kursuse loomise seisukohal on natuke keeruline	Kursuse loomine on lihtsam kui IVA-s, intuitiivne ja loogiline ning seda saab teha järk-järgult
E-õppekeskkonna kasutajana (õppuri) kasutamise seisukohalt on ebaloogiline	E-õppekeskkonna kasutajana (õppuri) seisukohalt on loogiline lihtne ja võimalusterohke
Atraktiivsuse poolest samuti ei hiilga, ehk disaini muuta ei saa ei õpetaja ega õpilane	MOODLE pakub vähemalt 18 erinevat disainivõimalust, lisaks saab ka ise oma disaini koostada
Eesti, Inglise ja venekeelne tõlge	Keelte valik on suur

SCORM

SCORMi ajalugu ja idee

SCORM on standard, millega tegeleb Advanced Distributed Learning (ADL) Initiative. ADL moodustati USA Kaitseministeeriumi poolt aastal 1997 eesmärgiga moderniseerida USA armee koolitust.

Esimene versioon SCORM spetsifikatsioonist SCORM 1.0 sai valmis aastal 2000. Esimese spetsifikatsiooni näol oli tegemist SCORM spetsifikatsiooni tutvustusega ja seetõttu ei hakanud seda versiooni keegi kasutama.

Teine versioon, SCORM 1.1, valmis aastaks 2001. See oli esimene SCORM spetsifikatsioon, mille põhjal võis juba hakata rakendusi tegema. Peale mõningaste puuduste kõrvaldamist ja spetsifikatsiooni täiustamist lasti välja SCORM-i järgmine versioon. 2001 aastal valmis ka järgmine versioon - SCORM 1.2. 2004 aasta jaanuaris väljastati SCORM 2004, millele vahel viidatakse ka kui SCORM 1.3. Sellele järgnes sama aasta juulis teine väljalase.

Oktoobris 2006 väljastati SCORM 2004 kolmas trükk, mis on hetkel ka viimane. [2] SCORMi põhiliseks ideeks on õppematerjalide taaskasutamine ja interoperaablus, mis tähendab, et üks kord valmis tehtud materjali peab olema võimalik kasutada kõigis süsteemides, mis toetavad SCORM spetsifikatsioonile vastavaid õppematerjale. Need on ka pikka aega kasutatavad ning õpisüsteemi vahetumine või uue versiooni tulek ei põhjusta seda, et kõiki õppematerjale tuleb muutma hakata või mis veel hullem – nad tuleb uuesti teha.

SCORM paketi ülesehitus ja toimimine

SCORM pakett on üks zip-fail, mis sisaldab kõiki vajalikke faile, et mingi süsteem saaks paketti esitada.

Üks sisupakk peab kindlasti sisaldama imsmanifest.xml faili ja kõiki ressursse, mida

sisupakk/ta kasutab – pildid, audio- ja video failid jms. Ressurssi, mis suhtleb süsteemiga, nimetatakse SCO-ks (Shareable Content Object).

Kasutatud materjalid:

·         http://portaal.e-uni.ee/moodle/moodlettutv

·         http://www.e-uni.ee/juhendid/?p=161

·         http://www.htk.tlu.ee/iva/help/et/

·         Vahur Rebas, SCORM-sisupakettide esitlusvahend e-õppekeskkonnas IVA, Bakalaureusetöö